Kaart - Mainz (Kreisfreie Stadt Mainz)

Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn. Asub Reini ääres.

Mainzis elas ja töötas trükikunsti leiutaja Johannes Gutenberg ning seal asub Saksamaa üks suurimaid ülikoole Johannes Gutenbergi Mainzi ülikool, millel on rohkem kui 32 000 üliõpilast ning üle 150 instituudi ja kliiniku.

Mainz on kaksiklinn. Kesklinna lähedalt läbib linna Reini jõgi, mille telg on ühtlasi Rheinland-Pfalzi ning Hesseni liidumaa piiriks. Teisel kaldal asub kohe Wiesbaden, mis on Hesseni liidumaa pealinn.

Rooma provintsipealinna Moguntiacumi rajati piiskopitool Vana-Rooma aegadel, kuid amet muutus tõeliselt tähtsaks pärast ülendamist peapiiskopkonnaks aastatel 780-782. Mainzi kiriklikku ja ilmalikku tähtsust dateeritakse alates Püha Bonifatiuse saamisest piiskopitoolile aastal 747.

Mainzi peapiiskop-kuurvürst oli ka Saksamaa (üks kolmest Saksa-Rooma riigi titulaarkuningriigist, teised kaks olid Itaalia ja Burgundia) ülemkantsler ja sellisena esimene keisririigi kõigi kiriklike ja ilmalike vürstide seas ning allus ainult keisrile. Tema poliitiline roll, peamiselt osariikide ja keisri vahendajana, oli märkimisväärne.

Aastal 1793. märtsist kuni juulini eksisteeris Mainzis praeguse Saksamaa territooriumi esimene demokraatlik vabariik - Mainzi Vabariik (Mainzer Republik), mis asutati Prantsuse revolutsiooni mõjudel Mainzi Jakobiinide ordu Gesellschaft der Freunde der Freiheit und Gleichheit poolt.

Ilmalikustamistega, 1803. aasta Reichsdeputationshauptschluss (Saksamaa mediatisatsioon), kaotas kuurvürstkond oma vasakkalda territooriumid Prantsusmaale, paremkalda alad piki Maini Frankfurdist allavoolu Hessen-Darmstadti ja Nassau vürstidele ning Eichsfeldi ja Erfurdi Preisi kuningriigile. Kuurvürst Karl Theodor von Dalberg säilitas Aschaffenburgi ala kui Aschaffenburgi vürstkonna. Aastal 1810 ühendas Dalberg Aschaffenburgi, Frankfurdi, Wetzlari, Hanau ja Fulda, et moodustada aastal 1810 uus Frankfurdi suurhertsogkond. Dalberg astus tagasi aastal 1813 ja 1815. aasta Viini kongressiga jagati tema territooriumid Baieri kuningriigi, Hessen-Kasseli kuurvürstkonna, Hesseni suurhertsogkonna ja Frankfurdi vabalinna vahel.

Kuni teise maailmasõja lõpuni kuulusid Mainzile ka kolm linnaosa Reini teisel kaldal - Amõneburg, Kastel ja Kostheim. Peale teist maailmasõda, kui liitlasväed jagasid Saksamaa okupatsioonitsoonideks, läks aga Reini-tagune ala (täna Rheinland-Pfalzi liidumaa) Prantsusmaa okupatsioonitsooni, samas tänase Hesseni liidumaa ala kuulus USA okupatsioonitsooni ja linnaosad liidendati Wiesbadeni linnaga. Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinnaks sai algselt Koblenz, Mainz sai liidumaa pealinnaks 16. mail 1950, kui sinna kolisid liidumaa valitsus ja maapäev.